Teema on ying-yang. Ilmus siin hiljuti selle mahlateo ajal. Hakkasin mõtlema, et uuesti. Kuskil oli paar interlüüdi märkmikutes. Mõtlesin, et postitan. Teemakeskne rännak loomeajaloos. Tundub paslik formaat. Üks sürrim oli ennehispaaniaaegses ideeraamatus. Et vennastel ei tasu värvidemärgu pärast tülli minna. Kõiges on näpuotsatäis. Mida YY ongi. Teisestküljest vaadatuna jälle on igas meepütis tilk tõrva.

Teine kriband tundub olevat just post'spaaniaäsjane. See evib ainult kerglasele sõnademängule. 'Spaanlaste olemisfilosoofiat ta vist küll ei peegelda. Ennemalt siis juba katkist oravrattalist, kes ei saa ei puhatud ega pidutsetud sest kõik on koguaeg korraga kohal ja puderkapsastega. Peeretama paneb selline elu. Vana hiinlane teab öelda. Seedimine on oluline korras hoida. Liiatigi veel kui juhtub olema poolvillane kruupidega puder ja hoiaeest värskeid sügisõunu magustoiduks haukamast. Õuntest saab pressida mahla, säilitamiseks keeta ja siuksed kõrvetised saada et HJK.

Eila proovisin maal mahlategemise juure uut kaamerat. Panin kokku väikse vidjopoeemi.

Uus kaamera (ülemine). Käepärane. Veel mitte samapalju kui Trust (alumine) aga pole veel õieti piltigi teinud. Tundub käes üsna robustne. Heasmõttes. Rääkisime eile köögis õlle juurde kuidas keha võib saada kaamera kaudu silma juurde. Midagi taktiilne meets silm. Käeflavouriga silm. Silm liigub nagu käsi tavaliselt toimetab. Trusti invaliidsusseisund - LCD põles plaksti vanadusse läbi - on silmi avanud . See vabastas sündmuste/filmimise juures läbi membraani vahtimisest. Kaamera filmib aga kadreering käib pea täies osas tunnetuslikult. Ja kogemuslikult, kaameraga kokkukasvamine, tema toimeloogikaga ammuäraharjumine. Veteran õpetab mind edasi ega näita väsimise märke. Neid, mida alul pidasin väsimise märkideks, olid tal juba kohe alul olemas. See oligi lihtsalt lo-fi. Varasemad generatsioonid. Vanakooli džentelmen, iseloomuga, päris.

Casio, too värskeltsaabunu, tõotab samasi mastaape. Kui tal ainult jätkub võhma seda kõike taluda, mida kaamera muga hängides läbi peab tegema. Paistab olevat minufunktsionaalne.

Pokeliitikud jätkuvad. Paperpokes'i lehelt virutatud mudelid on liialt keerulised. Panin ühte kokku kaks päeva. See on friikidele. Modelleerisin sama mudeli. Lihtsama. Ja harutasin pinnalaotusena paberile. See on nüüd paaritunnitöö. Aga ma pean järgi testima kui loogiline see uustulnukale on. Mulle on see seebivesi kokku panna, sest olen ise ehitanud mudeli aga tüübile, kellele masin kaks paberilehte ilma suurema seletuseta välja sülitab.. Vajan nn playtestijaid, inimesi, kes selle kokku prooviks kleepida ja tõrkeid, arusaamatusi kirja paneks. Saab siluda ja ümberteha sellejärgi. Kabineti makett on ka tegemisel. Pärast seda võtan P'd kätte millaski septembris. Vahepeal lõpetatakse kakuke ja valmistatakse ette DDM^Tallinn presentatsioon/budget.

Ma jätkan vanemate tööde postitamist. Tagasivaatamine annab kindlust edasiminemiseks. Mingi selgroog joonistub sealt välja. Tänane teema on Miki Hiir. Ma pühendan selle kahele naisele, kes mingihetk seisid mu pedjestaalil. Esimene pilt oli tätuukavand ühele Hispaania chicale. Talle ka väga meeldis Jaapan ja ma joonistasin talle karpkala. Kahjuks oli ta vahemerelikult lodev konservatiiv. No ma teen liiga. Ainult mis puutus visuaalidesse. Niiet talle ei meeldinud mu kavand.  Eeldati roos-panter-liblikalikumat lähenemist. Mulle ei meenugi õigupoolest kuidas Miki asjasse segatud sai. Hispaanias oli palju haši, see võib olla ainuke pädev seletus. Küll oli Miki isikuliselt mängus järgmises mälupildis:

Sama pildiga teesärk on endiselt kasutuses. See kavand sai tehtud mu siiani ainukesel ausal leivatöö-poolaastakul promovabrikus töötamise aegu pärast esimest kursust kui ma Gifthouse'is enda närve käisin ravimas. K'le meeldis väga Miki Hiir ja mulle meeldis väga K. Rohkem mulle väga meelde ei tulegi. Samaperioodi särkidest võib veel lähiajal juttu tulla. Sämplisin ühe teise tollase särgipildi plastikpärlitikandiks. Mul olid mõned pildid ka aga need jäid PSPsse kui see tuuri tõmmati. Uus kaamera muide pidavat olema juba õige lähedal. Ta tuli otse Jaapanist nagu PSPgi omalajal, on valge nagu PSPgi omalajal. Erutab meeli millegagi, millest ma enne ei lausu kui ise pole järele proovinud. 

Viimane tükk Mikit ei olnudki tehtud Mikiks. Ta sai portfolio koostamisega Mikiks. Aga ta ON Miki. Samapalju kui ta on autoportree ;P Seisab praegu teleri peal esikus. On pärit samast ajast kust too esimene sohikavand. Hispaanias oli klimaatilistel ja regionaalsetel põhjustel (Itaalia) palju Vespasi. Ma valasin Vespale maskoti kapoti (porilaua) peale. A ei leidnud vespat kuhu seda installida. Ühelgi hipil keda tundsin ei olnud Vespat, ainult libepäälistel Manueelidel oli aga nendega maiolnd' sinapeal. Selle ehitamine oli mõnus närvikõdi. Mäletatavasti läks Iwan 'spaaniasse keelehälvikuna ja metallidoktor juhtus olevat just selline konkreetne vend kes ütles kohe et ilma hispaania keelt valdamata on tema tunnis ohtlik olla. Ma ostsin BMXi asemel Montana ratta Cash Covertersist, kompenseerisin ekstreemsportimise siis metallitehnikate kojas hängimisega. Me lõpuks muidugi armastasime teineteist. Armastuse ja videotehnoloogiavägi ON võimsam kui lingvistikasüntaks. Terane vaatleja (kes on ehk käinud vaatlemas mu kodus ja mitte madalaresolutsioonilisel kaheplaanilisel pildil) ehk küsib, kas Iwan voltis savist tõesti selle ingli? Ei. Mina lisasin pühadusele vaid näpuotsatäie Mikit ja materjalilahendust. Hiina poed olid portselanist inglitest punnis. Neid tuli vaid euro eest osta ja endale meelepäraseks sämplida. 

T2tuupargi saabumisega olen viimasel ajal lõpuni joonistanud mitmed kavandid mis nüüd loodetvasti kohe tegemisse lähevad. Teiste seas sai värskelt valmis ka näiteks Fubule kavandatud pilt, mis pani mind mõtlema ühe kooliajast nopitud lause peale. Ütlejaks oli mäletamistmööda Kaido Ole. Et kunstikoolis võib inimene peale õppida palju uut ja end ka paljuski muuta aga kui ta on mingise kirega sinna sattund siis imbuvad need vanad asjad/meeleolud/esteetikad hilisemas parksises nagunii välja. St igaüks jääb enda liistude juurde. Loodetavasti küpsemana kui murrangulisem testperiood möödas. Seda vaadet jagavad ets paljud. Kammisin hiljuti kodulehele materjale otsides (ottkosmoses.tsoon.com) vanades arhiivides ja leidsin keskkoolipäevil joonistatud pilte, millega sai toona onlinepildifoorumis rodcover areenile astutud ;D

Seesinane pilt on hästi iseloomustama suunda, kust siis sai alustatud/oldud. Ja muu lustakuse juures tekib ka praegu väga sarnaseid pilte üle hulgema aja. Sellel esteetikal, mis lennutus eeskätt HRGigeri ja Louis Royo loomingust on väljundeid mitmest tuubist, kust viimasel ajal pigistatud on. Näiteks igasugu telepildimoonutustest ja koopiatrükkimistest. Pakun siinkohal välja mõned wallpaperid mille nädalaeest trükkisin. Tehnika annab imehäid tulemusi ja väga produktiivselt.

Ahsoo. Nende tekitamise juures oli asendamatuks abimeheks PSP kaameraga. Viimane on minu kätest seks puhuks lahkunud. Õnnestus see ühel labrakal hooletusse jätta ja nõdaongi. RIP PSP. 

stereoserveering

†

‡

†"porncraft - Harry Potter Edition" (lae alla siit)

  "porncraft - Johnny Depp Edition" (lae alla siit)

‡"fleshfruit"

on suvi ja inimestel on lõpuks võimalik olla seksikas. Töötleme aina ümber. Mahanälgitud kalorite recycling. 2000kilokaloriturboboooooost.