DDM on avatud. Kepp jätkus kuni avamise alguseni ja vaikimisi ka sealt edasi. Siiski on enamvähem. Ja hea õppetund ennekõike: kui ahvid midagi teha soovivad, peavad nad aegsasti pihta hakkama mitte jumalikus laabumiseusus viimsevarna jätma. Eriti kui tegu on mingisuguse tarkvaraga. Sõna programmeerima kõlab keeruliselt. Ma kasutasin ikka "koodi kirjutama" ja veensin ennast ära et kõik peaks ju justkui elementaarne olema. Küllapolekski kui paar päeva zennilikult süveneks ja aru tahaks saada. Progemise intensiivkursus iseõppiijast närvihaigele - NSGI not so good idea.
Eks ma nüüd käin vaatan aegajalt kuidas vastu peab. Siiani on pidanud. Tarkvara pidavat kuuldavasti aegajalt crashima aga mida sa piisofshit beetast tahad. Ma jooksin ikka niimoodi vastu seine sellega et mingihetk pärast pooleööpikkust ümbertegemist (avamiseni oli jäänud veel 12h) tuli völja, et seal, kustkaudu pidi mu mod käima, ei olnud teda veel lõpuni kirjutatud. Glitch. Anoseeselleks. Mul on võimalus ja kohustus teda veel korrata ja järgmine kord peab kõik peale kivide väga libe olema. Tuleb kohal käia, kogemusi kuulata, õppida, õppida, õppida. Debugging on kooliajast kõige nõrgem külg. Need lõpuspurdid, mis peaksid olemata olema, võtavad pärast tükiga mahasaamist igasuguse isu temaga pärast seda kokku puutuda. Lapin jutlustas seda ka meile omaruumiloengutes: kunstnikule hää on ainult loomisakt ise, kui valmis siis valmis ja väärtusetu. Eksmalahmin sedasinast meenutades - postproduktsioon on loomisakti vaatetkõigeolulisemgi osa. Hea idee viltune nurk teeb asja mõrudamaks kui võiks arvata.



Pärast avamisepidu hunnik kõlareid ja juhtmeid. Olin abiks. Head aimu sain veel teistest töömahtudest ja kuidas neid korraldada. Soundscape on üleval KUMUs tulevast laupäevast. Minge vaadake.

DDM läheb üles nädalapärast.
Töögraafik on tihe sest tarkvaraga ei lähe libedalt. Tõenäoliselt teengi planeeritust vähem ümber. Paljud kavandatud elemendid tunduvad üleliigsed. Siitsealt justkui oleks jällegi puudu. Kõigevahele peab homme mahtuma veel sünnipäevapidu. See ei ole väga hea. Mõned asjad on ristivastupidi väga hästi paika kukkunud. See juhtub tihtipeale pooleteisetunnise retke jooksul rongilt Turbasse. Liikumine aitab mõelda. Keskkond on ka sõbralik.

Täitsin mõned vanad vormid paberiga. Katanade üks ese saab munarestimassist ehitatud. Kooliajast oli jäänud üks suurte tissidega küborgi negatiiv mille niisamuti täis toppisin. Pilt all. Kleebin ta mangasi ja juhtmeid täis. Esimene toy oli silikoonist. kollasest ja sinisest ja läbipaistvast ja LEDidega. Paber ja silikoon on kaks materjali mille koolist kaasa tõin ja mis ikka ja jälle mingisvormis rakendust leiavad.

Kaua aega.

Nomaolenpõhiliselt dekadentsiorienteerumist teind sellesinase aja sees. Mõtlemist ja plaanimist ka veidi. Siiajasinna. Mitte niipalju sinna kuhu oleks vaja. DanceDanceMacabre on täies ehitamises. Ei oskagi siiamaani öelda kui kriitlise aja ja töömahu suhtega. Väike paanika igatahes on. Aga peaks jõudma. Õigemini - hea aeg mis jäetud paneb töö elemendid kriitiliselt üle vaatama et otsusele jõuda kuipalju kavandatut sisse on vaja jätta, kuipalju kärpida, milmääral StepMania interface'i ümber kujundada.

Kevad on ka pooltäiega kätte jõudnud, nii ei raatsigi väga raali taga konutada, ihkab ikka rohkem õue lastega mängima ja rulatama. Siin korgid ära kuluvad mis eelmisest hooajast talve saabudes tallele sai pandud. Korkide kõrval lähevad üles näiteks veel ruumilisemad täägid. Siiani käed, paar pervot musklis torsot on ka kindlasti kavas Elvise hitttätuuga (brosB4hoes) linnapeale raputada.

Ja siis järgmine hittprojekt. Ta idaneb. Ma peaks rohkem kaasa aitama. Kirjutama ja joonistama ja mudeldama. Kakukese asemel saab sündima midagi poeesiageneraatorisarnast. Selline tekstidesegaja klassikalise thirdperson gameplayga. Vormid ja mängija poolt valitud lähtetekstid mida teiste tektidega kokku hakatakse peksma/ läbi tuuseldama/ kaadripakina segama. Eepilised tegelased ja miljööd. Kullana on töödanud siin Valdur Mikita "Metsik Alfabeet". Soovitan super. Kui veel esimest trükki on saada.

Kaks päeva panin uusi aknaid arvutisse sest vana anomaaliad läksid ikka üle igasuguste piiride. Kõik oli üsna okei juba ja ma mtlesin tulevaste olukordade tarbeks sellise backup-plaadi teha kus oleks kogu töösetup juba olemas - lase ainult peale ja igasugne otsimine ja pissitamine-installitamine jääb ära. Mul oli aint järjekord veidi sassis ja viirusetõrje jäi enne kräkkimisi meelest ja täna pärastlõunal oligi käes. Ühe eelmise jubedama raalikollapsi eel ilmus arvutisse Antiviirus 2009, seekord oli Antiviirus 360. Ja andis küll viiruse. Ma ise läkastasin ka vahvlipressi taga .(kunagi, kui läpakatest enamvähem veel haisugi olnud mul oli juba vahvliküpsetaja näol üks olemas. Kommikarpidest sai ka teha) Kahju ei olnud persseläinud õhtu väljaarvata kuigi suur sest äsjase opsüsteemi vahetamise jaoks olin kõik asjad litsile (mu enamasti G:/ või F:/) ümber kolinud. Üks 3d mudel, mida ma hommikul alustasin läks kaduma aga sellest pole lugu, sest mudel ise ei olnudki nii väärt vaid selle käigus omandatud oskused. Sellest mudelist ma pajatan lähipäevil lähemalt. Praegu seda, et kurivaim edeneb sõrmede vahel füüsilisena ikke nagu iseenesest aga see fromscratch mudeldamine on teise loogikaga ja ei läinud üldse nii libedalt kui ma ette olin kujutanud. Küllap hea oligi et formaatsee sai - selliste meshide mängumootorisse animeerimisel nagu mul välja kukkus oleks pilpaid ja pragusi igaltpoolt välja tulnud. On palju teid aga shortcuttida ei ole mõtet.
Kui ma nüid ütsin, et selle topeltinstallimisega läks palju aega niisama siis pärisõige ei olnud. ehitasin veel mõned sämplid lembemilitariste-kõrvarõngaid. J'le sai kunagi üks paar tehtud. Nüüd sai teemat edasi mängitud.

Ma kooliajal õppisin graafikat eksole ja ega ma lõpupoole enam graafikatehnikatest väga ei pidanud. Erand oli koopiatrükk, mis oli kiire ja arvutisõbralik ja fotoajastu lapsele väga loogiline. Võtsin selle järgmise videoksperimendina ette. Protsess nägi välja järgmine:

Videofreimid printisin läbi fotopoe batchmingifunktsiooni. Puhaslehtalla, koopia peale ja vastavalt meeltele atsetoonise või nitrolahustise kaltsuga üle. Skännerisse ja PSjavakoodiga uuesti kaadriteks pildid lahti. Proovisin par erinevat kontrastsust ja (ohgaad) PS filtreid. Mõtsin et pärast analoogreipimist kaotab pilt ehk enda photoshopifilterlikkuse ja hakkab vastupidi plussina tööle. See on mul esimene skänn. Krutin veel tagantjärele kontraste, sest mõni tahab siia ja sinna et parem olla. Ega selles midagi paduoriginaalset pole muidugi. Animaeksperimentalistid on freimide printimist kasutanud küll. Lõbusaks asi lähebki siis kui pliiatsid kätte võtta ja koloreerima/juurde joonistama hakata. Kui ma leian bonermotiivi ma seda ka teen. Seniks tsau.